Neli Ratsanikku(teine osa)

Ühe ööga hävitas ta terve maa söögivarud.
Järgnevate päevade jooksul oli hukkunuid palju, kui Katk 5-dal päeval kohale jõudis oli hukunute arv juba kohutav. Suremine ei tulenenud just näljast, vaid pigem teadmisest, et süüa ei ole ega hakka ka kunagi olema.
Varguste ja tapmiste hulk suurenes tohutult, rahvas oli oma ühtsust kaotamas, suured liidud lagunesid ning inimesed olid meeleheites.

"Vennas lepime kokku, et järgmine kord olen mina see, kes esimesena Maa peale ratsutama tuleb," sõnas Katk veidi pettunult.
"Ei lähe läbi ehkki järgmist korda ei tule, sa vaata, vaid seda rahvast nad on hirmunud, eksinud ning oma üksmeelt kaotamas, piisab vaid ühest korrast," naljatas Nälg ning tegi veel ühe tiiru ümber rukipõllu nii kui hobuse kabjad maapinda puudutasid, kadusid rohelus-vili kuivas ning lõpuks kadus, paari üksiku minutiga oli enne nii ilusast ja saagirikkast põllust alles veel, vaid paar üksikut viljapead.

"See on alati niimoodi ja igakord on mul igav, sest sina kui esimene ratsanik saad kogu lõbu endale, mina pean neid üksikuid ellujäänuid nakamatama, see on ka üheks põhjuseks, miks ma varem tulin.
"Oi kulla vennake," Nälg jalutab Katku juurde ning suudleb teda sügavalt huultele", mida ma teha saan, siinne rahavas on teist sugune, nad ei nälgi rahus selle asemel nad tapavad, röövivad ja jooksevad rahutult mooda linnu ringi, lootuses, et kuskil on veel paar pala suhu pista."

Vennad lähevad nõlva taga asuva jõe äärde, võtavad päikest ja suplevad kergelt jahedas vees.
Katk küürib end hoolega, peseb pead ja kõrvu, selga ja varbaid, nakatades terve jõe surmavasse viirusesse.
Pärast suplust vabastavad nad rakmeist oma ratsud.
Nälja hobune on süsimust, kehal meenutab araabia hobust, kuid ta turjakõrgus on nähtaval üle 2meetri. Ta nimi on Nox, sest ta on sünge kui öö, kui mitte arvasteda ta rubiin punaseid silmi ning hõbedast lakka ja saba.

Katk ratsutas hiiglaslikul hundil, ta oli valge kui lumi, teravate küüniste ja safiiri karva siniste silmadega , tegu oli imepärase loomaga.
Teda kutsuti Poenaks, sest ta suurmikas oskuseks oli just nimelt piina valmistamine, Poena ei olnud osav mitte ainult füüsilise vaid ka vaimse piina valmistamises.