uh, Reede

Kas olete kuulnud kellegist näitlejast ja suurest näiteõppejõust Tõnis Rätsepast?
Kui ja siis on tore kui ei, siis pole ka ullu, nimelt tegemist on minu uue retoorika õpetajaga.
Ta lubab meid hingama õpetada.

Millest veel rääkida?
Peas keerleb igasugu erinevaid mõtteid, kuid mul puuduvad sõnad nende väljendamiseks.
Tahaks öelda, et kõik on jama ja mind ei olegi olemas, et maailm on mõne jobudiku suur ja igav unenägu või arvuti mäng.
Või kui ahvida nüüd juba paariaasta vanust filmi Matrix, siis virtuaal maailm, mis hoiab meid õndsas teadmatuses.

Kuid nüüd asja juurde, Mida ma täna tegin?, Absoluutselt mitte kui midagi!
krt 6 tundi koolis, siis kodus, 20 lehekülge raamatut, et siis lõpuks avastada, et terve õhtupoolik on kadunud.
Mida teevad ülejäänud noored? Pidutsevad sõpradega kuskil majas, sünnipäeval, baaris.

Miks, miks ometi? Igav.

lootusetu

Kool on ju koht kus käiaks õppimas nn tarkust taga nõudmas.
Jah, see on tõsi, see väide kehti pea kõikide koolida kohta, kui minu oma välja arvata. Nii kui ka tavaliselt, jäi meil täna jälle 4 tundi ära, iga kord on muidugi erinev põhjendus-õpetaja on haige või on reisil.
Ma ei usu et paljudel oleks sellist inglise keele õpetajat, kes Soomes poodlemas käib?
Või ladina keele õpetajat, kes lihtsalt ühel heal päeval, tundi ei ilmu, muidugi on ta järgmiseks korraks end kooli tagasi lohistanud.

Vahest on tõesti tore, kui tunnid ära jäävad aga, kui seda tõesti igapäev juhtub, kipub asi juba tüütuks muutuma.

Nüüd veidi tõsisemast küljest. Rääkisin isaga, küsisin, mis ta arvab, sellest rebaste peost, kuhu ta ei mind ega mu õde eriti lasta ei luba- Isa: no ütleme nii, et peaaaegu juba võib, mis võrdub tema puhul juba ja'ga:P
Nüüd jääb vaid loota, et ma vahepeal mingit sitta kokku ei keera.
Pilt alguses on pärit mu lemmiks Shounen ai/yaoi(võib mõlema alla kuuluda) animest- Haru wo Daiteita

Tere jälle üle pika aja.

Ühesõnaga asi on siis nii, et ...
esmaspäeval on etteütlus eesti keeles, mina ullike lootusest, et jah 11 klassi, gümnaasium, kool varsti läbi, ei pea enam selliste piinavatae üritustega silmitsi olema, aga näe võta näpust.
Ja saitegi teada- mu suurimaks hirmuks on ettteütlused, teise koha saavad koerad, kellel on kombeks mu jalga karata ja siis hiljem lihtsalt mõne pehmema ja magusama kohapealt hampsata. Ongi kõik-oot ah jaa, üks veel- üksindus. Samas usun. et ei ole üthki inimest, kes ei kardaks üksindust-ma ei pea silmas üksi kodus olemaist või üksi linnast koju minemist, vaid täielikku üksindust, see sööb inimesel hinge seest

Tulemast on retsimine ja selle järgneb muidugi piduuuu!!!
Igaksjuhuks, kui keegi veel ei tea. Siis, ma kavatsen see aasta kohal olla, maksku mis maksab Ei saa ju aasta suurimast kooli üritusest eemal olla või mis:P


Suur suu nagu mul on, teeb ta alati pahandust. Lubasin Punase jänku kuskilt välja võluda, aga eiii, seda juba ei juhtu, tuleb välja et üheski Tallinna poes ei ole PUnast jänkut, nagu mida fuck'i-kuidas nii saab.

Eesti kaubandus liitu kuuluvad inimesed-tahavad meile pidevalt taha keerata-väites, et keegi ju ei osta punast jänkut-a siin ma olen ja täitsa punase jänkuta- nüüd küsinKUS ON MU PUNANE JÄNKU???


Peace Out!:P