Gotta tell ya something:P

Anyways summer is over and i'm really sad about it. The worst thing about the end of summer is that the school starts.

I'm on my senior year now and i have decided that i'll write all my blog entries in English. Well lets see how long will it last, i'm not good in keeping promises, especially ones that i have made with myself.

This summer was really boring, i did absolutely nothing, non, nada zero!! About 3/4 of the time i worked in a local supermarket called Prisma. The company is originally finish, but it has been in Estonia for over 10 years:P

In August i had a small shopping spree in Finland, i had 90 euros :P so it was a really small one:P


Since it is my last year at school it would be nice to have a trip with the whole class:O But it's not gonna happen, cause we just cant make up our minds. One day it Finland, next day Berlin, on today i heard someone was talking about Egypt, isn't that just hilarious.


But somehow i feel really anxious as if something really good might happen, this anxiety turns me into a bad person :P I'm sure that i have to make the good thing happen, so i'm trying more and more to get out of the house and enjoy life.


Also i'd like to meet new people and make new friends, perhaps even find a boyfriend???? , not as that's going to happen!! :(


So thumbs up, wish me the best!!

<------------------ Minu tehtud pilt:P ok, mitte just kõigeparem, aga seda oli lõbys teha:P

Help!!

I have to endure four days without, my yaoi, and manga and oh, Internet.

Juhe :O:O

Tahan ka !

Suvi on käes, teate?

Suvi on aeg mil tehakse enneolematuid asju. Asju mida hiljem vb koguni kahetsetakse, kuid vähemalt on nad tehtud. Olen väga, väga uhke, sest tegin endale kõrvad, jah sellised mustad ja umbes nagu kiisul:P Ehkki Grete ütleb et need rohkem sarvede moodi:

Liisul on täna sünnipäev!!!

Mina proooooofiiiiiliiiiiiis !!!!

Elu on jälle voolanud ja nüüd on käes koolis arvestuste jaoks. Ma valisin keemia ja olen sellepärast ka juba kõvasti bashida saanud:P

Aga mida ölda, keemia on üks vähestest asjadest mis mind tõesti köidavad, nt kui mul oleks sajandi jagu vaba aaega ja palju Keemia ja alkeemia alaseid raamatuid, siis oleksin Taevas, keemikute taevas:P

Tartu, Tarbatu, Jurjevi linn, tegemist on place'iga kuhu peab minema, võib öelda et inimene kes ei ole Tartus käinud ei ole end veel leidnud:) Käisin seal eelmiselt nädalal koguni kaks korda, esimesel korral teatris teile tudengipäevadel jaa, oh, kui tore oli:) Tunnend end kui väike laps, kes sai esimest korda pulgakommi.

Lamp

Esimesel aprilli kuu nädalal käisin Austrias, jah, tegu on selle sama reisiga millest pmst igas postis rääkinud olen:P
Ausalt öeldes ei olnud kõige suurem asi, linnad olid ilusad vaatamis väärsused suurepärased mäed võimsad ja loodus oli ilus värske roheline. Ent Austrias ei ole öö elu, kõik kohad pannakse kell 19.00 kinni ja minnakse koju magama, mis tüübid nad on sellised?:(

Me hotell oli Wieni linnast 30 km kaugusel, seega kui just jalutada ei taha, siis öösel Wienis jalutada ei anna, pagan. Ja linn kus me hotel pesitses oli lihtsalt nii väike ja surnud, et siis kui me kell 23 igal õhtul tagasi jõudsime oli sealne rahvas lihtsalt magama asunud:(

Austrias on shoppamine ka mõtetu, sest hinnad on kohati meie omadest kõrgemad ja kaup ei ole suurem asi. Suveniiri poeksesed teenisid me seal oleku ajal jõudsalt, meil oli reisil üks vanatädi, kes enda sõnul kunagi liiga palju suverniire ei asta, ent ometi pidita igas külastatud poekeses mõne euro kulutama. Sama tädike oli ka see, kes öösiti kogu hotelli üleval hoidis, nimelt naine norskas kohutaval, ta tegi peeneid kilavaid hääli matsutas ja siis kõva ja noriseva häälega lisas juurde ka paar kurjemat sõna. Ma peatusin temast paar tuba eemal, ja kuuslsin seda iga õhtu, halb on mõelda sellle vaese inimese peale kes temaga ühes toas pidi magama:(


Viimasel seal viibitud õhtul tegime peo, nooremad jäid kauemaks ärvele ja käisid hotell omanikuga ka Doonau ääres jalutamas, mina kaa:P


Reis oli tore, kuid ootasin mingil põhjusel midagi enamat:P


Nüüd tänase päeva juurde, ei, see on nii juba et ma parem ei räägigi:P

Vaheaeg on läbi

Homme on mu väikse venna sünnipäev, kuid me pidasime seda täna, kuna tegemist oli peaaegu suguvõsa kokkutulekuga, siis läksime suuremate tüdrukutega täna õhtul kinno.
Arvake ära mida me vaatasime? Ei tea? Noh, õudusfilmi, see on no nii selline mitte just päris tüüpiline verdtarretav, ebaloogilise sisuga horror vaid pigem kõrgema klassiga hirmutis. Tegevuse keskmes oli noor muusik Sydney Wells, keda mängis Jessica Alba, ta oli pime ning läbis enda tervedamiseks sarkesta operatsiooni, ta nägemine taastus ja kõik oli korras. Ent noh, nagu õudus filmis ikka, tekkisid probleemid, naine hakkas nägema viirastusi, pilte, kuulma helisid ja muud sarnast. Ta üritas sellest oma arstile rääkida, kuid arst ei soovinud teda uskuda. ok, enam ma ei räägi vot! ,t vaadake ise kui huvitama hakkas.

Õudust hoidsid üleval eelkõige ehmatama panevad helid ja kiire kaadrite vahetus:P

Pancakes

Väike Helene astub kööki, avab külmakapi ukse ja hakkab sealt piima otsima.
"Emme, kas meil piima on? Nii väga tahaks külma piima ja pannkooke süüa! Noh, kas on siis?"

"Ei, meil ei ole piima ja pannkooke ei ole ka keegi teinud, kust sul sellised mõtted üldse tulevad, et keegi võik õhtul, kell pool kümme pannkooke tegema hakata?", lausus ema päris tõredalt.
"Aga venna ju ütles, et mina ja nuusuta, ema teeb juba kindalsti pannukooke. Noh, et siis ei olegi? Miks Tauri mind kül koguaeg kiusab? Ma ju nii tahtsin pannikooke saada", ütleb Helene juba üsna õnnetult. Laps ei olnud ja mitu päeva midagi söönud, Helene on juba nädala jagu päris voodi haige olnud, ja nüüd kui tuju parem ja veidi kergem olla, pidi venna õele nii julma vingerpussi mängima.
"Helene kallike, teeme parem nii, ma kolistan antike potide ja pannidega, teen sulle paar moosisaia ja kutsume siis venna pannkooki sööma. Nii suurel poisil on ometi keha veidi hele"
***

"Venna, venna tule ometi, emme tegi hästi palju pannikooke, tule vaatama, moosi on ka ja saia ja külma piima ja kõike muud head, tule ruttu, emme paneb muidu kõik sahvri ää", hüüdis Helene kiiruga mängutuppa joostes.
"Kas tõesti on ema meile pannkooke teinud? Ma tegin ju sulle ainult nalja, ja vat kui õnnestunult" sõnas Tauri päris imestunult.

Lapsed panid kiiresti köögi poole jookse, kohale jõudes, ei leidnud poiss aga eest, ei pannkooke ega moosi, piimast räääkimata, vaid terve kraanikausi täie musti panne ja potte. Kõik valmis pandud ja poissi ootamas.

Kaheksa

Mul on nii häbi, üldse pole olnud aega ega ka otsest tahtmist blogida. Viimasel ajal on koolis nii palju teha olnud ja ega midagi huvitavat öelda ka oska.

Varsti tuleb vaheaeg ja siis saab veidikesegi koolist puhata ehkki kohustulikku kirjandust on vaja endiselt lugeda. Pekki perse kurat, mida paganat!!

Kas teil tekib teinekord tunne nagu tahaks täiest kõrist karjuda ja kedagi peksta? Tunne, et tee mida tahad ent keegi ei kuule ega pane tähele, selline tohutu egoistlik vajadus olla keegi? Või hoopis tunne, et olete sündinud valesse ajastusse, päev päevalt aina enam painab teid tundmus- miks ma praegu olen??

Antud teemal on võimatu rääkida originaalsusest, sest tõega ta on nii võrd vananenud ja ära kulutatud, et ei ole midagi originaalset millest kinni haarata, ka mu praegune kirjutis on kellegi poolt üles kirjutatud.

Kui vana on inimkond? Njah, ma õiget vanus ei tea, kuid no oma 2 miljonit tuleb ära, me kahe miljoni aasta tagused esivanemad ei olnud just erilised mõttehiiglased, ent ka neil olid omad originaalsused, mida keegi teine jäljendada ei osanud.

Täna 2 miljonit aastat hiljem on alati keegi, kes teisest tunduvalt originaalsem on , tegemist olgu sis ükskõik millega!!


Käisime täna poole klassiga kinos, seal oli tore, film oli nii hea, ja tantsud mida nad tegid olid midagi ebamaist, ehk siis, nii kahju et ma koolitantsule minna ei saa:(

Gretel on reedel sünnipäev, tore, ta saab 18 siis saa pidutsema mina, Helene saab ka varsti siis saab veel rohkem pidu panna:P

Kuritarvitasin oma vabadust ja sain riielda, nüüd natike ei saa vabadust kasutada:(


Ma lähen Austriasse, aga hiljem:P

Kurat, tahaks juba Austriasse!!

Tohhooo

Ei, palun mitte seda!
Argh, kõik juhtub nii valel ajal, see on liiga imelik. Kõik asjad on kül head, aga miks korraga? Kas ma pean nüd siis valima hakkama?

Eheee, mul on uus soeng, pärisa armas, sellised järgud ja täitsa kena, kui ainult nägu kõike ära ei rikuks:P Aga tegelikult, kirvest läks maksma, 275 krooni, vanaema hakkas karjuma, mis sa sitast nii palj maksid:P Ta muide küsis, kas sul siis lõigati?


Noh, ei maksa lasta end sellest heidutada, tegu on tehtud ja ma olen ülimalt rahul, varem oli mul kiiver, nüüd juuksed:)Niivõrd palju kergem on ka olla:)

Sain Kirjandi eest nelja, õpetaja ei uskunud, et mina selle kirjutanud olin, st olin teemaarenduses suure hüppe teinud. Nüüd on problemaatilised veel õigekiri, lause ehitus, stiil ja parasiidid. Vaja neid parandama hakata.

Käisin täna esimest korda keemia kursute tunnis, ei olnud sugugi nii kui ette kujutasin. Õpetajaks oli tore ja väga jutukas vanaproua, kes meile kõike väga huvitavalt seletas ja hiljem ka klatšijuttu ja saladusi avaldas, nimelt vanu naissoost keemia õpetajaid kutustakse "moolimuttideks". Tunnid kestavad juunikuuni ning korraga on kolm 45 minutilist tundi, eksam ise on 9 juunil.

Alustasime päris algusest- aatomist jõudsmie Sublimeerumiseni.:P Kui see teile midagi ütleb, kirjutasime üles ja lahti mõisteid. Nüüd vaja endale selle jaoks vihik osta ja siis olengi mäel, rahaga pidi aega küll olema.

Näeme.

Täna

Yep, täna olen ma suhteliselt rahul, kalli klassiõe sõbrake jäi haigeks ning ma sain tema asemel kinno minna:P Koos klassiõega muidugi:)
Tegemist oli omapäras eriti huvitava ja väga britiliku filmiga. Teate kül. Draama tegevus toimus teise maailma sõija algus aastatel, algul tekib tunne et nagu oleks tegemist armastus draamaga, kuid asi on palju sügavam, üks peategelane noor tüdruk ning suhteliselt andekas kirjanik, saab teatud asjadest valesti aru, ta tegutseb mõtlematult ning teeb selle tõttu oma armastatud õele ja sõbrale haiget. Tema lapseliku ignorantsuse ja puhtsaüdamlikkuse tõttu lahutab ta oma õe ja teda armastavast mehest. Neiust endast saab kirjanik, üpris edukas seal juures, kuid ometi ei saa ta rahu. Niisis nüüdseks on kirjutanud juba vanaldane kirjanik oma 21. ja ka viimase romaani "Lepitus", milles ta palub oma õelt andeks ning kingib talle elu, mida ta kunagi ei saanud.

Nüüd aga hullemast poolest, me nagu pmst jäime sinna 10 minutit hiljaks, film juba jooksis, osalt on see minu süü, buss ei tahtnud sõita, raha ma ka ei lednud, + iga valgusfoor mis trollile tee peale jäi, muutus just sel hetkel kui troll selle taha jõudis punaseks. Nagu kiuste ei lastud mul õigeks ajaks jõuda. Koju sain kell 23.00, vaatan hm, inglise keel ja töö, tühja spikker kärab hästi:P
See spikker siis, mille ma valmis klopsisin sai väga pikk, nii et selle kasutamisest ei tule midagi välja. :P Jeerum.


Nüüd võiks veel "1814" ka ära näha ja siis saab jällegi paar kuud rahulikult seeni lugeda, st siis õppimisele pühenduda. 1814 näol on tegemist Venemaal elava eesti mehe poolt vändatud filmiga, see meenutab kostüümidraamat, kriminulli, lastefilmi ja osalt ka midagi ajaloolist, ehkki tõelistest sündmustest jääb asi päris kaugele. Filmi autor on kõik Henemaa helgemad pead ühte internaat kooli toppinud, kus nad siis saladuslikku kuritegu lahendama hakkavad. Tahaks näha millega eesti mehike Venemaal ka tegeleb.

Ka minu märtsikuu lõpu periood on otsustatud, 30 märts kuni 6 april olen Austria ringreisil:P Päeval kül sõidan bussiga ja hängin mammikestega, õhtal saab vahest ka Austria öö elu nautmias käia. Probleemi pole, inglise keelt oskna ning kui sellest peaks väheks jääma saab ka veidi saksa keelt juurde purssida. Ema broneeris ära, 155 ettemaks + elukindlustus 95 krooni. Seega Auf Wiedersehen Tallinn, Guten Tag Österreich.


Me so Happy right now, that i might kiss someone, so if you want to volunteer, then let me know:) Veel lugemist:

18

Tere mina olen Liisi Sarapuu ja ma olen 18 aastane. Täna sain täisealiseks. Ma ei tunne end teisiti, olen ikka sama sugune nagu ennem. Ainutl et, nüüd on mu vanaema nõuks võtnud mind austriasse saata. Muidugi tuleb taise koos mu tädi ja teise tädiga kaasa, sest mina olen rohkem nagu tõlgiks. Nuh see on kooli ajal kui täpsemalt öelda siis mais, oma nädalajagu. Asi ei ole veel kõige kindlam aga nad on päris aktsioonis.

Mul on valimis õigus, ma võin osta alkoholi ja tubakat ning mind peab võtma kui täiskasvanut. Ent ometi ei tunne ma end nii, eh, mida teha?

Jube

Ma ei tohi hingata, iga hingetõbega läbib mind valu, ei mitte vaimne vaid füüsiline, mu rinnakorv ei taha tõusta, see on valus. Hingan vähe korraga, siis ei ole, kui haigutamine ja laulmine on ülimalt piina tekitav.


Mul on varsti pidu, yes, kõik on tore ja asi edeneb hästi. Kõik võiksid muidugi kohale tulla, keda kutsun sest appi, kui keegi tulemata jätab, see oleks lihtsalt valus. Nii harva kui ma pidusid pean võiksid ikka kõik kohale ilmuda.


Life sucks, let's eat jam.


Kolmapäeval lähen olümpiaadile, oi, geograafia, peaks vb paar raamatut läbi lugema, saaks targemaks, vb isegi veidi punkte:P St eelimsel aastal oli kül päris häbi:)


Eat your daily vedgetables cus' otherwise you'll die.


Referaat ei edene, kohe ei tahagi seda teha, nii vastikut teemat ei ole ma ennem leidnud, kust ta kurat need võttis. Ei, ma ei taha ja ei tee ja ei viitsi.


(tegelikult, lõpuks saab kõik ikka tehtud)


olen jällegi terve persetäie mõtetut jura siia kirjutanud. Huvitav millega võrdub üks persetäis jura, liitri piimaga? Vat see oleks tore, ses mõttes et pagan piim on hea:P


Razors are your friends, they cut, but they are the only true friend you have.


Kuidas veel vaeste inimeste ajusid rikkuda? Arvan, et see leht aitab:)
http://ggw.uruchai.net/
Mina, enam ei oska, päriselt arvan et olen selleks juba piisavalt teinud.

Armas

Oi, ei ole jälle ammu kirjutanud.
Viimasel ajal on pea nii paks olnud, koolis on palju tegemist ja üldse on tülpind olemine.
Päev päeva järel on jube venimine, aeg ei liigu. Ka praegu on mul raske mõelda mida kirjutada, näpud ei taha klahvidele vajutada ning pastapliiats ei vea paberile sõnu. Viimasel ajal ootavad kõik minult ja ka teistelt mu klaaasikaaslastelt loomingulist tööd, ajaloo õpetaja tahab, et me temaga tunnist arutaksime, matemaatika õpetaja tahab et taga koos logaritm võrratusi lahendaksime, retoorika õpetaja ootab meilt isamaa teemalisi kõnesid ja kirjanduse õpetajaga kirjutasime kirjandit. Seda kõike on ühe nädala jaoks liiga palju.
Mu sõbranna jäi täiega suitsetamisega vahele, algul õele ja pärast isale, emale ei julge eriti rääkida, kuid ta arvab, et seda peab kindlasti võimalikult ruttu tegema. Kujutan ette, mida ta ema selle peale teeb või ütleb.
Käisime klassiga Pärnus teatris, hästi tore üritus oli, saime veidike vaba aega ja käisime rannas. Oh, seal oli libe, nii pagana libe et kukkusin ja sain sinika põlvele ja pepu peale ka:)
Asi kisub halvemuse poole, nüüd on mõtted juba täitsa otsas, ei ole ühtegi lõnga millest haarata ja niisama müttamine on lihtsalt tobe. Nurisema ei hakka, sest see pidi nõme olema.