Blogi omamise juures on hea asi see, et keegi ei saa pahakseks kui sa seda spämmid:P Mina ei spämmi oma blogi, ma lihtsalt tunnen et on vaja midagi öelda, kuid ei tule meelde mida. Miks ma kirjutan roosas? Eks ta ole ikka nii et kõik tüdrukud tahavad kunagi roosat kanda:) He, ma olen tüdruk. Mida, sa ei teadnud? Huh, mis sul siis viga on? Kuidas sa sellele pihta ei saanud et ma tüdruk olen? appppiii! Sellge, sul on puudulik. Tahad mängime pudeli keerutamist? Ei taha? Palun mängime ikka, pliis, pliiis, ilus palun palun!!?Yay, nii ma keerutan esimesena, oh, sina jäid, vasta "tõde" või " tegu"?Ah et tõde või? No vasta siis mu küsimusele. Kui pikk?
Noh, kuidas meeldib?, ei sobi? Öelge julgelt! Ma saan kurjaks ja vb isegi solvun, kuid lahtun ka kiiresti, nii et rääkige aga, peamine on et ma teaksin! Et ma ainult teaksin!
Päevalill, on eks, arvake ära kus? Ei tea? No ega ma ei ütle ka. He he, tahad ikka teada? Kui tahad siis küsi ilusti? No, ma ei kuuuule? Ütle"Palun", nuh, ma ootan, "Palun". Eh, ei taha öelda, no siis ma ka ei taha "Head aega" .
PS: Kas ütlesid palun?
Ma kardan.
Ma muretsen.
Ma mõtlen ülearu.
Ma tekitan endale ise probleeme.
Mul ei ole tahtmist olla keegi kes ma pole.
Mul on õigekiri liiga kole, sel puudub seletus.
Mul on tunne, et jooksen eskalaatoril mis liigub vales suunas.
Kas jõuan kunagi trepi lõppu,mida sealt leiaksin?
Kas kellegi, kes ootab mind, muretseb, nutab,
Või olen üksi enda tehtud murega?
Ma mõtlen ülearu.
Ma muretsen.
Ma kardan.
