Ma olen loll, mul ei ole mingit õigust öelda neid asju mida ma pidevalt suust välja ajan. Selle asemel, et end välja vabandada, peaksin hoopis end peksma ja sõimama.
Endiselt ei suuda, suud kinni hoida, roppus soppuse otsa, ütlen asju millest ise aru ei saa ja mis jube lahedad tunduvad.
Olen sitt, inimvare, ma vihkan teisi inimesi, rüvetan jumalasõna ja valetan klassikaaslastele. Olen eestlane, kuid ei oska eesti keelt, oma suure suu tõttu sain juba varakult hüüdnime "Kukku raadio".
Ja nüüd olles kirjutanud vaid paar lõiku, avastasin et olen jällegi ainult endast kirjutanud. KUI enesekeskne saab üks tobe vastik, tatine inimene olla? Maailmas on veel palju muud millest kirjutada, loodusest, mida inimesed iga päev hävitavad, muusikast, kultuurist, ajaloost. Kõik millest inimesed räägivad pöörleb vaid nende endi ümber.
Üks kõik mida inimene ei tee, kujutab see endast silmakirjalikkust. Hoides loodust, toites lapsi, ehitates kodusid on alati midagi sellist mis inimestele endile kasu toob, olgugi siis tühipaljas rahu tunne.
No comments:
Post a Comment